suitsetamisest loobumine ei õnnestunud. jätan millalgi hiljem maha ühesõnaga. ja sellised filmid nagu fear and loathing in las vegas ja constantine tuleks ära keelata, kuna tänu neile hakkavad raudselt tuhanded noored ahelsuitsetajateks. (hellblazerist ja transmetropolitanist rääkimata ! suitsetamine ei tohiks olla nii stiilne !)
sarnased teemad
shintaro kagost ja “underground” mangast mainstream shoujo vidinateni on pikk tee, ma tean, aga kunagi pidin ma siia ju jõudma. yazawa ai on alias, mille taha peitub üks väga noorelt mangakana alustanud edukas jaapani naine. yazawa mangad on kõik hardcore shoujo – ehk siis noored tüdrukud, nälginud poisid ning nende vahelised suhted ja muu selline teismelistele tütarlastele suunatud seebiooper. shoujo on nagu nimestki võib tegelikult lugeda suunatud esmajoones naissugupoolest koosnevale lugejaskonnale. nagu shounen on suunatud noormeestele. kuid shoujo on millegi pärast päris populaarne ka meeste seas. pole aimugi täpselt miks – võibolla kuna ta võib olla jube hea meelelahutus. ja yazawa ai on väga hea meelelahutaja. tema mangad on värsked ja kergesti loetavad. ka teemad millest ta kirjutab on huvitavad. (more…)
sarnased teemad
battle royale on hästi tuntud jaapani mängufilm kooliõpilastest, kes ühel pisikesel saarel üksteist kõikvõimalikel viisidel ära tapavad. vähem on tuntud aga koushun takami samanimeline romaan, millel film põhineb. kultusfilmi staatuse omandanud battle royale edust tingituna otsustas takami koostöös masayuki taguchiga luua raamatust ka manga versioon. battle royale-i mangat ilmus 15 tankouboni (köidet). graafiline romaan kinnitab hästi reeglit, et üldiselt on raamat parem, kui film. manga tegevus on põhimõtteliselt sama, mis filmis – klassitäis teismeliseid ning üks ebainimlik battle royale-i nime kandev valitsuse poolt rakendatud programm. kuid kuna manga on filmist mahukam jõuab ta jutustada mitmekülgsema loo ning siduda süźeega rohkem tegelasi. (more…)
sarnased teemadüritan hetkel mingitel teadmata põhjustel suitsetamisest loobuda. hämmastav on see, et ma ei tea miks ma seda teen. võibolla kuna mul puudub igasugune võhm. kuid ma ei ole kunagi fännanud ühest kohast teise jooksmist või treppidest üles spurtimist. ei, see ei saa kindlasti olla põhjuseks. kuna tegelikkuses ma pean tõdema, et ma armastan millegi pärast suitsetamist. ma armastan seda tegevust. mulle meeldib filtrit hammustada. mulle meeldib vaadata keerlevat suitsu jne. suht lollakas jutt, aga nii see on. miks ma siis üldse otsustasin mitte suitsetada ?! ma ei tea !! (olen raudselt mingi eriti haige vandenõu ohver. mulle üritatakse sisendada, et meedia sisendab mulle, et suitsetamine on tore jne. et osta sigarette. et ma olen suitsetades suurte tubakakompaniide ori ning tapan ennast aeglaselt. kuid reaalsuses saan ma suurema ajupesu hoopiski anti-suitsetajatelt, kes jorutavad iga päev ja igal pool, kui halb see tegevus on. kindlasti tulevad nad nüüd paari aasta pärast välja mingi omapoolse tootega, mida kõik need miljonid ja miljonid “tubakas on paha” inimesed ahnelt tarbima hakkavad ning seeläbi ajavad tonnide viisi pappi kokku.! nojah tegelikult päris hea idee.)
ashen victor leiab aset “battle angel alita”-st tuntud maailmas, kus suurimaks meelelahutusvormiks ning tähtsaimaks sporidalaks on brutaalne motorball. tegemist on millegi võidusõidu sarnasega, kuid võidusõitjad ei rooli autosid vaid libisevad ameerika mägesid meenutavatel ringradadel ringi rulluiskude sarnaste kehamodifikatsioonidega. ning sporidalal ei ole põhimõtteliselt ka mingisuguseid reegleid, mis muudab terve ringraja halastamatuks lahinguväljaks. lühike, vaid ühest volüümist koosnev manga keskendub andekale noorele võistlejale, kelllest arvati kasvavat kindel motorballi tśempion. kuid millegi pärast vaevab teda tahe ennast ringrajal alati suurtel kiirustel sodiks sõita. see toob talle küll teatud kuulsuse, kui kõige massohistlikum võidusõitja ning teda käivad vaatamas ringraja ääres suured rahvahulgad, kuid ei rahulda tema ülemuste huvisid, kes ootavad talt esmajoones võitmist. mingil hetkel tulevad mängu ka kurjad ravimikorporatsioonid ning palgamõrvarid ja muud veidrad kübriidsed olevused ning noor võidusõitja üritab kõige selle keskel mõista temasse kodeeritud enesehävituslike impulsse. (more…)
sarnased teemadlo_teci esimene ja senini viimane suurem projekt. “ajastu ahistavad asjad” on eksperimentaalne film, mis on filmitud kolme päeva jooksul 2006nda aasta talvel. film sai teoks erinevate asjaolude kokkulangemisel. esiteks ei viitsinud keegi enam näiteringiga tegeleda ja teiseks olid osadel inimestel lo_teci ideed värskelt meeles. samuti oli eelneva aasta novembris sündinud jõgeva teatrifestivali tarbeks äärmiselt sürrealistlik video-montaaźi kasutav etendus, mille käsikirja tugevast edasiarendusest saigi “ajastu ahistavate asjade” stsenaarium. nagu esmakordsete asjade puhul ikka kukkus film välja just selline nagu ta kukkus. aga raskelt kiita saime ikkagi ja võitsime ka igast filmifestivalide preemiaid jne. a&b strugatskite raamatuga “ajastu ahistavad asjad” saab selle filmiga väga häguseid paralleele tõmmata küll. kuigi raamat ise stenaariumi kirjutamist kuidagi ei mõjutanud. filmi algne pealkiri pidi olema “iidol 40kw”, kuid arusaadavatel põhjustel jäeti see idee kasutamata. (more…)
sarnased teemadkurikuulus veebikaameraga ülesvõetud jura:
esimene soundtrack, kitarriga otse arvutisse mängitud:
sarnased teemadlo_tec sündis kusagil kaks aastat tagasi võibolla ? enam täpselt ei mäleta. motivatsiooniks oli tappev igavus ja fakt, et üks noormees mängis imehästi kitarri ning teine armastas kaameraid ja pliiatseid ja muid selliseid kunstipedede asju. pärast ühte ebaõnnestunud remonti (ja ka selle ajal) tegelesid need kaks lollakat põhiliselt ahelsuitsetamise ning multifilmide vaatamisega (ja loomulikult hädaldamisega, kuidas ikka kõigest kopp ees on). ühel toredal päeval otsis kunstipede välja 100k pikslise veebikaamera ning kidrapede mängis arvutisse mingi viisijupi ning edasine on juba ajalugu (mis ei ole veel täiesti lõpuni kirjutatud – loodetavasti).
***** (more…)
sarnased teemad
makoto aida on tokyo modernse kunsti üks silmapaistvamaid kujusid. aida kunst on mitmekülge – õlimaalidest skulptuurideni. ta tööd on vastuolulised ning peatuvad erinevatel jaapani olmeelu valupunktidel ning kisuvad üles vanu haavu minevikust. lihtsalt väljendudes ütleksin mina aida kohta, et ta on modernist, kes tõepoolest ka oskab joonistada. seda ei saa paljude teiste tänapäeva śoki ning performance-i kunstnikute kohta öelda. aidat iseloomustab julgus kujutada elu ning inimeste mõttemaailma nii nagu nad olid või on. ennast sealjuures tagasihoidmata ega häbenemata. aidast räägin ma mangaga seoses aga hoopis selle pärast, et mehe lapsepõlve unistuseks (nagu ka paljude teiste jaapani kunstnike) oli saada mangakaks (manga kunstnikuks). juhuste kokkulangemise tõttu see tal ei õnnestunud. ometigi õnnestus tal ennast väga edukalt maksma panna kujutava kunsti maastikul. ükspäev istus aida maha ning otsustas lõpuks ometi ka oma enda graafilise novelli tõeks teha. legendi järgi purjus peaga kuskil baaris. nii sündis “mutant hanako”.
sarnased teemad
