shintaro kagost ja “underground” mangast mainstream shoujo vidinateni on pikk tee, ma tean, aga kunagi pidin ma siia ju jõudma. yazawa ai on alias, mille taha peitub üks väga noorelt mangakana alustanud edukas jaapani naine. yazawa mangad on kõik hardcore shoujo – ehk siis noored tüdrukud, nälginud poisid ning nende vahelised suhted ja muu selline teismelistele tütarlastele suunatud seebiooper. shoujo on nagu nimestki võib tegelikult lugeda suunatud esmajoones naissugupoolest koosnevale lugejaskonnale. nagu shounen on suunatud noormeestele. kuid shoujo on millegi pärast päris populaarne ka meeste seas. pole aimugi täpselt miks – võibolla kuna ta võib olla jube hea meelelahutus. ja yazawa ai on väga hea meelelahutaja. tema mangad on värsked ja kergesti loetavad. ka teemad millest ta kirjutab on huvitavad. (more…)

• No related posts

battle royale on hästi tuntud jaapani mängufilm kooliõpilastest, kes ühel pisikesel saarel üksteist kõikvõimalikel viisidel ära tapavad. vähem on tuntud aga koushun takami samanimeline romaan, millel film põhineb. kultusfilmi staatuse omandanud battle royale edust tingituna otsustas takami koostöös masayuki taguchiga luua raamatust ka manga versioon. battle royale-i mangat ilmus 15 tankouboni (köidet). graafiline romaan kinnitab hästi reeglit, et üldiselt on raamat parem, kui film. manga tegevus on põhimõtteliselt sama, mis filmis – klassitäis teismeliseid ning üks ebainimlik battle royale-i nime kandev valitsuse poolt rakendatud programm. kuid kuna manga on filmist mahukam jõuab ta jutustada mitmekülgsema loo ning siduda süźeega rohkem tegelasi. (more…)

• yukito kishiro – ashen victor

ashen victor leiab aset “battle angel alita”-st tuntud maailmas, kus suurimaks meelelahutusvormiks ning tähtsaimaks sporidalaks on brutaalne motorball. tegemist on millegi võidusõidu sarnasega, kuid võidusõitjad ei rooli autosid vaid libisevad ameerika mägesid meenutavatel ringradadel ringi rulluiskude sarnaste kehamodifikatsioonidega. ning sporidalal ei ole põhimõtteliselt ka mingisuguseid reegleid, mis muudab terve ringraja halastamatuks lahinguväljaks. lühike, vaid ühest volüümist koosnev manga keskendub andekale noorele võistlejale, kelllest arvati kasvavat kindel motorballi tśempion. kuid millegi pärast vaevab teda tahe ennast ringrajal alati suurtel kiirustel sodiks sõita. see toob talle küll teatud kuulsuse, kui kõige massohistlikum võidusõitja ning teda käivad vaatamas ringraja ääres suured rahvahulgad, kuid ei rahulda tema ülemuste huvisid, kes ootavad talt esmajoones võitmist. mingil hetkel tulevad mängu ka kurjad ravimikorporatsioonid ning palgamõrvarid ja muud veidrad kübriidsed olevused ning noor võidusõitja üritab kõige selle keskel mõista temasse kodeeritud enesehävituslike impulsse. (more…)

• No related posts

makoto aida on tokyo modernse kunsti üks silmapaistvamaid kujusid. aida kunst on mitmekülge – õlimaalidest skulptuurideni. ta tööd on vastuolulised ning peatuvad erinevatel jaapani olmeelu valupunktidel ning kisuvad üles vanu haavu minevikust. lihtsalt väljendudes ütleksin mina aida kohta, et ta on modernist, kes tõepoolest ka oskab joonistada. seda ei saa paljude teiste tänapäeva śoki ning performance-i kunstnikute kohta öelda. aidat iseloomustab julgus kujutada elu ning inimeste mõttemaailma nii nagu nad olid või on. ennast sealjuures tagasihoidmata ega häbenemata. aidast räägin ma mangaga seoses aga hoopis selle pärast, et mehe lapsepõlve unistuseks (nagu ka paljude teiste jaapani kunstnike) oli saada mangakaks (manga kunstnikuks). juhuste kokkulangemise tõttu see tal ei õnnestunud. ometigi õnnestus tal ennast väga edukalt maksma panna kujutava kunsti maastikul. ükspäev istus aida maha ning otsustas lõpuks ometi ka oma enda graafilise novelli tõeks teha. legendi järgi purjus peaga kuskil baaris. nii sündis “mutant hanako”.

(more…)

• No related posts

shintaro kago on jaapanis tegutsev alternatiivmanga autor, kelle töid trükitakse enamjaolt väikese tiraaźilistes kogumikes, mis ongi mõeldud peaasjalikult ebapopulistlikuma manga avaldamiseks. ilmunud on ka kago “superconductive brains”, mis on täiesti üksinda kahesaja leheküljelises köites. kago tööd on kõik stilistliliselt suhteliselt sarnased. peaaegu kõikides mangades esineb hooletu ringikäimine inimkehaga ning selle erinevatel absurdsetel ning vähem absurdsetel eesmärkidel mutileerimine. kago tööd on ka suhteliselt seksistlikud ning naise osaks jääb tavaliselt (kuid mitte alati) kõige õnnetum roll. tema novellidest võib otsida protesti tarbimisühiskonna või süüdimatu tehnoloogia arendamise ning n.ö. “jumala mängimise” vastu teaduses. kuid samas võib teda võtta ka, kui äärmusliku õuduslugude loojat, kellel on julge fantaasia. nii või teisiti tasub kago lugemist.

(more…)

• shintaro kago – lühidalt lühikestest
• yazawa ai
• suehiro maruo