(nope - pole anime)
Kaua otsisin seda multikat ning juhuse läbi lõpuks ka leidsin. Lapsepõlvest olid atmosfäär ning mõningad katked ning detailid eredalt meelde jäänud ning aeg-ajalt naasesid kummitama. Nüüd uuesti vaadates oli Pereval hoopiski midagi muud, kui ma arvasin.
Ta oli pildiliselt üks sürreaalsemaid multasid, mida ma kunagi näinud olen. Tegemist on Viacheslav Tarasov’i loominguga Kir Bulychyov’i samanimelise romaani ainetel. Imdb.
Ma ei oska vene keelt ja seega jäid mul mõned dialoogid mõistmatuks, kuid üldiselt sai pildikeelest ning paljudest arusaadavatest sõnadest ning fraasidest ikka aru. Halb on kasutada filmide/multikate kohta iseloomustavat sõna “sürreaalne”, kuid just seda Pereval oli.
Lugu lühidale selline. Kusagil kaugel planeedil tegi kunagi hädamaandumise kosmoselaev, koos suure meeskonnaga. Inimesed hülgasid laeva ning asusid karmile ning kummalisele planeedile elama. Kui ellujäänute laste järgmine generatsioon
suureks saab otsustatakse laevale naasta. Kuid sinna jõudmiseks peab ületama karmi mäeaheliku ning silmitsi seisma kõikide veidrustega, mida planeet pakub.
Sügavates pruunides, punakates toonides nõukogude nostalgiast nõretav lugu. Lahe oli see, et planeet, kus tegevus toimus ei omanud seletatavat olustikku. Pinnavormid, loodus, loomad jne olid pidevas morfoosis. Ei seletanud ära mis kuskilt algab ja kus ta lõpeb ning mis on elus ja mis eluta. Üldiselt ma nautisin animatsiooni . Väga liikuv ja voolav ning sujuv jne. Pilt oli julgelt alternatiivne ning seda oli põnev jälgida. Ei olnud seda”oo nii kunst aga oo nii halvasti teostatud” efekti. Kuid samas ei olnud animatsioon ka midagi hinge matvalt head. Palju zoome ja seisval kaadril ringi keerutamist. Vägev oli pigem tunne, mille artwork tekitas. Väike inimene ja nii nii suur ja mõistmatu planeet.
Lugu ise oli miniatuurne – ellujäämisest, ning sümbolistlikult iseseisvasse ellu astumisest ning enda koha leidmisest. Tegelased esindasid erinevaid vaateid: militarist, patsifist jne. Kõike saatis queenilik vene keelne soundtrack. Midagi Ruja laadset ütleksin asjatundmatult. Kuna ei ole ise kunagi sellise koolkonna austaja olnud, siis arvatavasti teaks keegi minust kümme aastat vanem inimene hoopis paremini ning südamlikumalt nõukogude rokkmuusika skenest rääkida.
Põhimõtteliselt soovitaksin ma seda multikat kõikidele kivis peaga
vaatamiseks. Ning kui sa ei ole kivis, siis ole soovitatavalt kas
pealiskaudselt vennakeste Strugatskite austaja, nõukogude laps või
lihtsalt natuke intelligentsem multika/ulme austaja.
Leidsin koha, kust saab multikat ka otse tirida. Muidu ikka eMule abiks.
sarnased teemad
- No related posts