Ma ei pea jaapani kinost lugu. Aasia filmikunst töötab tasanditel, mis on minule võõrad ning ma ei saa aru tegelaste käitumismotiividest ega emotsioonidest – minu jaoks on nad kõik hullumeelsed. Asjad, millest aru ei saada muutuvad igavaks. Kuid on erandeid. Ning paradoksaalsel kombel saan ma ühelajal surmtõsiselt väita, et minu jaoks on aasia kino vastumeelne ning samas öelda, et mitmed mu läbi aegade lemmikuimad filmid on just Jaapanis tehtud. Jaapanis elab üks tänapäeva karismaatilisemaid näitlejaid Asano Tadanobu ning tänu temale tutvusin ma Sogo Ishii, Takashi Miike ning Shinya Tsukamotoga. Ning filmidega, mis mind tugevasti mõjutanud ning kummitanud on. “Ichi the Killer”, manga millest ma tegelikult kirjutada tahan, mahub siia pilti järgnevatel põhjustel. (more…)

• No related posts

Järjekordne guro/horror autor. Miks ma seda saasta üleüldse loen. Suehiro Maruo taoliste meeste pärast vist. Maruo mangad ei üllata tegelikult mitte millegi eriti uuega. Atmosfäär, lugude ülesehitus ning ka mõningane kontseptsioon on varem nähtud. Kui aus olla, siis mangade puhul on mul tihtipeale loost suva ning ma jälgin visuaalset narratiivi. Põhimõtteliselt vaatan pilte.

(more…)

• Poison Strawberry – Suehiro Maruo