<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
		>
<channel>
	<title>Comments on: makoto shinkai &#8211; mees, kes animeerib õhku</title>
	<atom:link href="http://lotec.bushiq.com/2007/02/08/makoto-shinkai-mees-kes-animeerib-ohku/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://lotec.bushiq.com/2007/02/08/makoto-shinkai-mees-kes-animeerib-ohku/</link>
	<description>Just another WordPress weblog</description>
	<lastBuildDate>Mon, 14 Jul 2008 01:25:15 +0000</lastBuildDate>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.2.1</generator>
	<item>
		<title>By: fushi</title>
		<link>http://lotec.bushiq.com/2007/02/08/makoto-shinkai-mees-kes-animeerib-ohku/comment-page-1/#comment-84</link>
		<dc:creator>fushi</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 19 Feb 2007 15:21:05 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://lotec.bushiq.com/2007/02/08/makoto-shinkai-mees-kes-animeerib-ohku/#comment-84</guid>
		<description>Ma olen Other Worlds&#039;i mitmeid kordi vaadanud, erinevatel eluhetkel ning suuresti varieeruvates meeleseisundites. Iga kord tihub pisar silma tulema, millegipärast. Milles asi on, ma täpselt ei tea, sest Satie lugu niisama mind nuuksuma ei pane, samuti ei juhtu seda ka kui ma lihtsalt seda lugu jälgin, millest pildid räägivad või hägusast videost Shinkai stiili välja pookida püüan. Ei, ikka kõik kokku, ainult siis hakkab see video süda rinnust kiskuma, millegipärast.

Sesmõttes et, Other Worlds ei ole isegi eriti hästi joonistatud. Igasugu konarusi ja muidu natuke liiga kritseldatud jooni on seal. Aga ikkagist, melanhoolsus matab kõike. 

Toon, toon, toon... kõik on toonis, alati, mulle tundub. Vähemalt hetkel. Võib-olla ma mõtlen kunagi midagi paremat välja.

Samas räägib ka muidugi see video poolt, et ta on lühike. Mulle on mingil põhjusel lühikesed, paariminutilised momendid alati palju rohkem hinge läinud kui pikemad, tund-poolteist mõõtu teosed. Et kui emotsioonide valang on hästi kalkuleeritud, on efekt lõpptulemusena mõõtmatult tugev, sest ta töötab ootamatult, pole võimalik ennast kuhugi sisse harjutama hakata vaid sa koheselt &lt;em&gt;oled&lt;/em&gt; seal, tee mis tahad.

Teine lühike klipp, mis minu arust ülimalt hästi töötab ja suure tõenäosusega mind rohkem liigutab kui tervik, on Metal Gear Solid 4-a E3&#039;e treileri lühiversioon:

http://www.gametrailers.com/player.php?id=10421&amp;type=wmv&amp;pl=game

&lt;em&gt;Pacing&lt;/em&gt;, narratsioon, värvid, temaatika, kõik on nii paigas ning muutub peaaegu perfektseks kui asja eelmise kolme mängu ning eriti teise osa kontekstis vaadata.

Õu fakk, ma pean vist bussi peale jooksma nüüd.

Sinu sissekanne oli pikim väikeste algustähtedega tekst mille ma läbi lugenud olen, kui välja arvata ühe rämedalt intelligentse indiviidi dissektsioon Ameerika valitsuse kahe partei süsteemi otstarbekusest.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Ma olen Other Worlds&#8217;i mitmeid kordi vaadanud, erinevatel eluhetkel ning suuresti varieeruvates meeleseisundites. Iga kord tihub pisar silma tulema, millegipärast. Milles asi on, ma täpselt ei tea, sest Satie lugu niisama mind nuuksuma ei pane, samuti ei juhtu seda ka kui ma lihtsalt seda lugu jälgin, millest pildid räägivad või hägusast videost Shinkai stiili välja pookida püüan. Ei, ikka kõik kokku, ainult siis hakkab see video süda rinnust kiskuma, millegipärast.</p>
<p>Sesmõttes et, Other Worlds ei ole isegi eriti hästi joonistatud. Igasugu konarusi ja muidu natuke liiga kritseldatud jooni on seal. Aga ikkagist, melanhoolsus matab kõike. </p>
<p>Toon, toon, toon&#8230; kõik on toonis, alati, mulle tundub. Vähemalt hetkel. Võib-olla ma mõtlen kunagi midagi paremat välja.</p>
<p>Samas räägib ka muidugi see video poolt, et ta on lühike. Mulle on mingil põhjusel lühikesed, paariminutilised momendid alati palju rohkem hinge läinud kui pikemad, tund-poolteist mõõtu teosed. Et kui emotsioonide valang on hästi kalkuleeritud, on efekt lõpptulemusena mõõtmatult tugev, sest ta töötab ootamatult, pole võimalik ennast kuhugi sisse harjutama hakata vaid sa koheselt <em>oled</em> seal, tee mis tahad.</p>
<p>Teine lühike klipp, mis minu arust ülimalt hästi töötab ja suure tõenäosusega mind rohkem liigutab kui tervik, on Metal Gear Solid 4-a E3&#8242;e treileri lühiversioon:</p>
<p><a href="http://www.gametrailers.com/player.php?id=10421&#038;type=wmv&#038;pl=game" rel="nofollow">http://www.gametrailers.com/player.php?id=10421&#038;type=wmv&#038;pl=game</a></p>
<p><em>Pacing</em>, narratsioon, värvid, temaatika, kõik on nii paigas ning muutub peaaegu perfektseks kui asja eelmise kolme mängu ning eriti teise osa kontekstis vaadata.</p>
<p>Õu fakk, ma pean vist bussi peale jooksma nüüd.</p>
<p>Sinu sissekanne oli pikim väikeste algustähtedega tekst mille ma läbi lugenud olen, kui välja arvata ühe rämedalt intelligentse indiviidi dissektsioon Ameerika valitsuse kahe partei süsteemi otstarbekusest.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>

