(manga scans ahead!)
mulle meeldib takahashi joonistusstiil. justkui konstantselt hõljuvad juuksed ning ilmekad näod. takahashil õnnestub eriti hästi hullumeelsuse ning ängi visuaalne kujutamine ning enamus ta töid on seda ka täis. tema tööd näevad kõik väga head välja. esimesena lugesin ma tsutomult kolme köitelist “blue heaven”-it, mis mu suu lahti jättis. mitte nii väga loo koha pealt, mis omas samuti häid elemente, kuid just tema joonistused olid need, mis mulle eriti korda läksid. tema oskus kujutada ilusalt nii dialoogi, kui massipaanikat on imetlusväärne.
tsutomu lood leiavad aset suhteliselt tänapäevastes tingimustes (v.a. “tetsuwan girl”) ning neis kõigis peitub mingi frustratsioon ning külmaverelisus. takahashi rõhutab tihti üksikindiviidi mõtetust ning elu väärtusetust. tema tegelasteks on üldiselt kas mõrtsukad, kurjategijad või lihtsalt äärmiselt halva elusaatusega inimesed, keda painavad mineviku varjud. ta näeb inimesi isekate ning kättemaksuhimulistena, kes elavad väärtusetuid elusid, kuid siiski hoiavad sellest kümne küünega kinni. mulle isiklikult meeldib loo poolest enim takahashi “skyhigh”. manga räägib väravast teispoolsuses, kuhu lähevad inimesed, kes on sooritanud enesetapu, mõrvatud või surnud äärmises kibestumuses. seal seatakse nad valiku ette, kas minna taevasse ning uuesti sündida, jääda maa peale vaimuna ringi rändama või tappa seal ühe inimese omal valikul. kuid viimane otsus tähendaks automaatset põrgusse minekut. “skyhigh” näeb väga ilus välja ja peale selle on manga lugu väga keerukas ning huvitav. iga chapter pajatab erinevast inimesest, tema surmast ja valikutest. minu arvates on see väga inimlik manga ning peegeldab täpselt inimhinge tõelist olemust ning kohati ka väiklust ning naiivsust. (väga sarnane “skyhigh”-le on üks “jigoku shoujo” nimeline anime-seeria. kuid peale sarnase temaatika ei ole neil kahel teosel midagi rohkemat ühist. tsutomu manga igatahes anime aluseks ei ole.) “skyhighle” kirjutab takahashi ka järge, millest hetkel on üks vol ka inglise keelde tõlgitud.
kuid tsutomu takahashi loomingus on ka sentimentaalseid toone. üks tema optimistlikuim teos on minu arvates “dead flowers”. tegemist on one-shotiga, ehk ühe iseseisva looga ühes köites. tsutomu kasutas selle manga juures varjunimena ichigo nekotat. võib-olla tegi ta seda kuna manga erineb nii pildiliselt kui õhkkonnalt ta ülejäänud töödest.
takahashi on muidu suhteliselt noor mees – kusagil kolmekümnendates. abielus ning ühe lapse isa. tsutomut on iseloomustatud, kui nägusat ning hea huumorisoonega meest, kes omab massiivset juuksepahmakut. tsutomu suitsetab! (go smoking!) ta karjäärile pani alguse “jirashin”-i nimeline detektiivi-manga. “jirashin” või inglise keeles ilmununa “ice blade” ilmus aastast 1992 kuni aastani 1999 ning oli äärmiselt populaarne. tsutomu teisteks tuntumateks töödeks on veel muu hulgas “tetsuwan girl” (millele mina ei ole inglise keelset tõlget leidnud) ning “ALIVE” (räägib mõrtsukast kellele antakse surmaotsusest armu, kuid vastutasuks on ta kohustatud osalema kahtlases teaduslikus eksperimendis). veel on tsutomu osalenud “angel`s share”-i nime kandva manga loomisel. mangas ühendas go ohinata enda ning tsutomu omapärased joonistusstiilid.
tsutomu takahashi mangasid (lugemiseks on vaja cdisplay-d):
“blue heaven” (“69″ ning “route 69″ ilmusid “blue heaven”-i viimases köites)
“dead flowers” (ichigo nekota nime all avaldatud)
“angel`s share” (koos go ohinataga)
lehti mangadest:
sarnased teemad
